„Oeh. Need püksid on liiga kitsad ja teevad mind paksuks. Nüüd pean jälle postkontorisse minema ja need tagasi saatma ning ootama õiget numbrit nädal aega.“ Sellist sisekõnet ja peavalu mäletab igaüks, kes on tellinud mõne rõivaeseme või paari jalanõusid, mis ei istu hästi. Tehnoloogia tulek on teinud ostmise enneolematult mugavaks. Teha saab kõike – osta pikalt mõtlemata, sirvida käeulatuses olevaid katalooge ja säästa kauplusesse mineku arvelt aega, kuid selle varjus varitsevad meid veebist ostmisel ettearvamatud raskused. Tarbijatena tahame mõlemast maailmast parimat – laitmatut istuvust ja mugavust, järjekordade puudumist ja kauba kiiret kättesaamist. Tahame, et tehnoloogia kohanduks meie vajadustega ja täiendaks neid, mitte ei piiraks. See on tõepoolest raske ülesanne, mis annab alust arvata, et füüsilised kauplused, mis on olnud olemas ligikaudu tuhat aastat, ei kao kunagi ja jäävad püsima ka järgmised tuhat aastat.

Pelgan tunnistada, et olen selline inimene, kes võtab tehnoloogia aeglaselt omaks, vähemalt tarbekaupade ostmisel. Mina eelistan astuda sisse lähedal asuvasse Bloomindale’i või Century 21 kaubamajja, veeta seal paar tundi ja lahkuda kindla teadmisega, et kannan oma riideid pikka aega ja ei pea nende kohalejõudmist ootama. Kuid loomulikult ei saa ma eirata veebist ostmise mugavust ja lihtsust. Jah, kauba kättesaamine võib võtta veidi aega, kui ma just kiirtellimust ei esita, kuid selle kaalub üles see, et säästan kupongi kasutades oma raha ja ka oma aega, saan tutvuda laojääkidega, mida kaupluses ei müüda või mis antakse muu kaubaga reklaamiks tasuta kaasa ning mida mul muidu ei oleks olnud õigust saada. Sellist liiki tehingul on kindlasti palju eeliseid ja positiivsed küljed kaaluvad negatiivsed üles. Olgu sellega kuidas on, kuid füüsilistel kauplustel on samuti oma plussid.

Füüsilise kaupluse suurim eelis on vana hea kohene rahuldustunne. Mitte miski, isegi ostu kulleriga saatmine ei saa vastu sellele erutustundele, mida tekitab poodiminek ja kena aksessuaari ostmine (minu puhul on see Metsi müts) ning sellega terve maailma ees eputamine. Kusjuures korvpall isegi ei meeldi mulle. See on samasugune tunne, nagu lapsepõlves kuumal suvepäeval jäätist limpsides. Või tunne, mis tekkis siis, kui said sünnipäevaks eneselegi ootamatult tuttuued uisud, mis viisid sind uisuväljakul võidule. Olgu, olgu, tean isegi, et elan siin oma lapsepõlvemälestusi uuesti läbi. Aga loodetavasti saate aru, mida silmas pean.

Teiseks ei saa alahinnata seda kindlat teadmist, et see, millega te poest lahkute, istub hästi ja näeb hea välja. Kõikide kaubamärkide suurusnumbrid on erinevad. Ma ei hakkagi kokku lugema neid kordi, kui pidin oma raha eest kauba tagasi saatma ja ootama uue tellimuse saabumist, kui ma muidugi üldse otsustasin samalt kaupmehelt uuesti tellida. Kui kõike seda arvesse võtta, siis kulutate kaupa tellides ja tagasi saates ilmselt lõppkokkuvõttes rohkem raha kui jaekaupluses.

Ja lõpuks on meil kodanikuna kohustus, just nimelt kohustus, toetada kohalikke ettevõtteid. Loomulikult peavad ka suured kaubamärgid pinnal püsima, kuid mis pakuks veel suuremat rõõmu kui teadmine, et toetate oma tuttavat või sõbralikku naabrit tema unistuste elluviimisel Ja toote tema perele leiva lauale? See ongi puhaskasu. Kui te ei kasuta tänapäeval mitme kanali kaudu müügi eeliseid (ma keelan sõnapaari „kõikide kanalite“ kasutamise), siis panete end väga ebasoodsasse olukorda. Kui te ei ole veebikauplust avanud, saanud aru kauba/laovarude juhtimise kunstist ja algatanud reklaamikampaaniaid sotsiaalmeediakanalites, piirate lihtsalt oma haaret ja müügivõimalusi. Tänapäeval on kõike seda uskumatult lihtne teha ning peaaegu kõik müügikohtade portaalid sünkroniseerivad teie veebitehingud ja jaemüügikohad. Aeg on käes. Hakake pihta!